Koostöine praktika: uurimine ja arendamine. Tegevusuuringute tulemused, kaasav lasteaiakultuur5/13/2021 Meie üheteistkümnes õppepäev toimus 13 mail Zoomis. Koolitaja Katrin Poom-Valickis PhD.
Sel päeval toimus nii rühmaõpetajate kui lasteaia juhtkonna liikmete poolt oma tegevusuuringute esitlus. Iga esitlus kestis umbes 5-10 minutit ja oli Power Pointi näol või suuliselt. Rühmaõpetajate poolt ettekanded: arutleti erinevaid juhtumeid oma rühmades. Mille aluseks võeti probleem, eesmärk, võtted ehk tegevused, mida rakendati oma töös ning mis sellest välja tuli, samuti, mida õpiti ja millised järgnevad tegevused, et antud lapsel (või lastel) arengut toetada. Juhtkonna liikmete ettekanded toetusid hetkeolukorra analüüsile (mida saaks/võiks paremini/tõhusamini teha) ning keskendusid muutuste kavandamisele organisatsioonis, mis toetaks kaasava hariduse tõhusamat rakendamist. Koolitaja andis igale juhtumile ka tagasiside. Kõik juhtumid olid omanäolised ja väga õpetlikud ettekanded. Päeva teises pooles arutleti kaasavast haridusest ning millised on meie lasteaia kasutamata võimalused kollegiaalse organisatsioonikultuuri kujundamisel. Kaasava lasteaiakultuuri indikaatorid on:
Lõpetuseks on oluline, et nii nagu lapsed, vajavad ka õpetajad:
0 Comments
10. õppepäev toimus 28. aprillil Zoomis. Koolitaja Kaia Lainolaga arutlesime kuidas tugevate tunnetega hakkama saada. Kui eelmisel õppepäeval keskendusime abistamisele, siis seekord kehtestamisele.
Loengus saime teada, et emotsioon kestab ainult 3-13 sekundit ja seejärel vaibub. Seda juhul, kui ise ei stimuleeri emotsiooni erinevate meetoditega. Oma mõtete, lugudega võime tuua ise emotsioonid esile. Tegelikult piisabki kui lihtsalt 3-13 sekundit üle elada. Samas aitab ka see, kui märkame, nimetame ja aktsepteerime tunnet. Kui mõistame, kuivõrd tähtis on emotsioonidele täpsed nimetused anda. Õigesti nimetatud emotsioonid annavad meile kasulikku infot. Need võivad öelda, millise olukorraga tegelda ja millist vältida. Nad võivad olla meie jaoks kui majakad aidates selgitada millest me kõige rohkem hoolime. Samuti võivad nad meid motiveerida positiivseid muutusi ette võtma. Kui me ei püüa häirivaid tundeid elimineerida ega summutada, võivad nad meile väärtuslikke õppetunde anda. Emotsioonide juhtimisega on raskusi lastel. Neile tuleb varakult õpetada tundesõnavara, et nad õpiksid tunnetega toime tulema, õpiksid tundeid nimetama ja aktsepteerima. Kui mõni laps on tundlikum ebamugavuste suhtes siis võivad tema tunded olla intensiivsemad. Kui laps käitub halvasti, siis ta ei oska teisiti. Õpetaja aga peab jälgima kas ta käitub oma tunnetest juhituna või ta aitab lastel tundeid juhtida. Kui meil on probleemid, siis on vaja väljendada ennast, kellelegi, kes hoiab ruumi meie emotsioonidele, me vajame kuulajat, emotsioonide hoidjat. Emotsionaalsetena ei suuda me üle võtta kuulaja rolli ja pakkuda abi teistele. Koolitusel õppisime 4-osalise mina-teate väljendamist (M. Mckay)
Mina -teated on vabad teise inimese kohta käivatest tõlgendustest ja aitavad seeläbi kaasa siirastele ja avatud soojadele suhetele 4- osalist mina-teate väljendamist harjutasime kahestes meeskondades. Projekti „Iga lapse jaoks on võti“ 9-s õppepäev toimus 7. aprillil Zoomis. Lektor Kaia Lainola rääkis meile tõhusa suhtlemise ABC-st. Erilist rõhku pöörati heale koostööle ja suhtlemisele lastevanematega.
Aeg-ajalt tundub meile, et mõne inimesega sujub koostöö ja suhtlus raskelt ja teisega jälle lihtsalt. Millest see oleneb? Väga palju oleneb see meie endi kuulamisoskusest. Kui sa tahad, et sind mõistetaks, siis kuula! Rühmatöödes arutlesime, mis annab tunde, et oleme kuuldud? Millised on olnud hetked, kui oleme tundnud, et meid on kuulatud. R. Bolton jagab kuulamisoskused kolmeks rühmaks 1.Tähelepanu väljendamise oskused
3.Peegeldamisoskused
Kuulamine on üks siiramaid tunnustamise viise, mida teise inimese suhtes teha saab. See annab edasi sõnumit - sa oled oluline, sinu mõtted loevad. Harjutasime ka paaris ümbersõnastamist. Paljud veendusid, et peegeldamine vajab harjutamist. Olles dialoogis kuulaja rollis, võime unustada tunnete ja tähenduste peegeldamise. Neljapäeval, 1. aprillil toimus Zoom keskkonnas meie ühine kovisioon, mille läbiviimise aluseks ja raamiks oli Signe Vesso poolt koostatud kovisiooni baasmudel. Kovisoonid viidi läbi kolmes grupis ja sessioonijuhtidena osalesid Piret Lind, Signe Tamm ja Carmen Soo. Kovisiooni tarbeks jagas iga grupiliige eelnevalt ühte juhtumit, mis oli/on täna aktuaalne ja päevakorras. Lahenduskeskne protsess, mille käigus oli võimalik kõikidel grupiliikmetel erievate lahenduste üle arutleda ja juhtumi omanikule võimalusi pakkuda, oli osalejate jaoks väärtuslik kogemus, mida igapäevases töös on võimalik rakendada saab iga lapse arengu toetamiseks. 13.04.21 leidis aset taaskord kovisioon kõikidele projektis "Iga lapse jaoks on võti" osalejatele. Seekordsel kohtumisel keskenduti olulistel teemadel: koostöö peredega, laste omavahelised suhted, laste agressiivne käitumine ning meeskonnatöö rühmas. 30. märtsil, oma kaheksandal koolituspäeval, jätkasime eelmise loengu teemaga „Pere lapse arengukeskkonnana“. Koolitajaks taaskord Lii Lilleoja, MA, eripedagoogika lektor ja pereterapeut.
Loengu alguses said kõik osalejad avaldada eelmisel kohtumisel tekkinud mõtteid ja küsimusi. Toodi isiklikke näiteid, seda tehti nii õpetaja kui lapsevanema vaatenurgast. Perekonna tähtsus lapse käitumise ja arengu suunamisel on oluline. Järgnes rühmatöö, kus iga grupp pidi leidma kolm sarnasust ja kolm erinevust isikllikes genogrammides. Loeng jätkus järgmiste teemadega:
Meie ühises projektis "Iga lapse jaoks on võti" on sisse kirjutatud lisaks Tallinna Ülikooli poolt läbiviidavatele koolitustele ka kogemuste jagamiseks ning üksteise jõustamiseks arendustegevused (7x) lasteaedades kohapeal. Kuna 11.03.2021 kehtima hakanud olukorrale Vabariigis ei ole ilmselt lähiajal ikkagi võimalik erinevates lasteaedades kohapeal kohtuda, siis on viimane aeg alustada kovisioonidega ja seda Zoom keskkonda kasutades. Kõigest sellest vestlemiseks osalesime Zoomis teisipäeval, 23.03 kell 13.30 - 14.30. Kõikidel koolitusel osalejatel avanes suurepärane praktiline võimalus oma lasteaedades “tähelapsed” kaardistada ja rakendada koolitustel saadud teoreetilisi lähtekohti praktilise eluga nt. osaoskuste lapse arengu erisused lahti mõtestada koos meeskonnaga Kõik meeskonnad tõid välja, et kuigi koolituse läbijad on meeskondadest – 3 liiget, siis mõjuulatus lasteaedadele on kordades suurem, sest tihtilugu on kaasatud kogu meeskond. Tunnustati isnpireerivate ja professionaalsete lektorite valikut, eraldi toodi välja TLÜ õppejõude L. Lilleoja, M. L. Kaldoja, A. Shults’i läbi viidud loenguid, mis aitasid mõista eri-ilmelisi lapsi ning nende poolsed elulised näited kutsusid kaasa mõtlema ning andsid olukordadele tihtipeale täiesti uue vaatenurga või perspektiivi. Samuti kiideti TLÜ õppekorralduse köögipoolt ja I.Birjukova tegevust, kes on eriolukorras õppetöö korraldamisel kui elav näide muutunud õpiruumi MÕK’i praktiseerijana, et kuidas kohaneda ja siiski kõik EU fondi bürokraatiast lähtuvalt nõuetekohaselt sooritada ja allkirjastada, kas kontaktõppe formaat või distantsõppe valik, kas Teamsis või Zoomis jne jne. Irina on kõiges selles navigeerimisega koos õppejõudude ja õppegrupiga koos suurepäraselt toime tulnud - respect! Koolitusel osalejatele on praktilised mõju muutused tänaseks juba nähtavad. Meeskonnad tõid välja paranenud suhteid peredega, paranenud on toimetulek lastega kontakt-tegevuste elluviimisel ja õpetaja või juhi oskused meeskonnaliikmete ja sidusgruppide kaasamisel, et abi ja oskused jõuaksid tõesti iga lapseni. Edasised arendustegevused seotult koolitusega on – 2,5 kuud keskendume kolleegide omavahelisele suhtlemisele ja kovisioonile: grupijuhtideks Piret Lind, Carmen Soo, Signe Tamm. Senini ühtne 21 liikmeline õpigrupp jaotatakse kolmeks rühmaks nii, et igast lasteaiast osaleb igas grupis 1 liige. Esialgu on siis grupi juhtideks eelpool nimetatud persoonid ja ilmselt, kui oleme piisavalt jõudnud kovisiooni praktiseerida siis viimastel kovisioonidel saavad kätt harjutada soovi korral ka õppejuhid. Ühtsed lepped edaspidiseks on, et iga kovisioonil osaleja allkirjastab samal päeval oma osalemise Carmeni poolt saadetud failil digitaalselt ja osaleb zoomis kovisioonil oma täisnime ja kaamera pildiga. Grupi kooslused on kõikidele osalejatele nähtavad Carmeni poolt saadetud esitlusest, kus on ka eelpool kajastatu siis veelkord kokkuvõtlikult kõigile nähtav - iga_lapse_jaoks_on_võti_arendustegevused.pptx Kovisiooniks ettevalmistavad tegevused oleks juhtumi kirjapanemine aktuaalsel teemal, mis vajaks nüüd ja kohe sekkumist ja head nõu… Kuna meie aja-aken on vaid 1,5 tundi, oleks hea, kui aktuaalsed juhtumid oleksid saadetud eelnevalt grupijuhile – n.-ö lühilugu. Kovisioonide tulemuslikkuse tagavad:
11. märtsil toimus Zoom keskkonna vahendusel “Iga lapse jaoks on võti” seitsmes koolituspäev, koolitajaks Lii Lilleoja, MA, eripedagoogika lektor ja pereterapeut. Seitsmenda õppepäeva teema: Pere lapse arengukeskkonnana. Perekond lapse arengukeskkonnana
4. märtsil toimus taaskord Zoom keskkonna vahendusel “Iga lapse jaoks on võti” kuues koolituspäev, koolitajaks Mari-Liis Kaldoja PhD.
Kuuenda õppepäeva teema: Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamine Koolituspäeva esimesel poolel andis õppejõud ülevaate erinevatest sekkumise võimalustest ja spetsialisti (õpetaja) erinevatest rollidest: diagnostik (probleemide kaardistaja), nõustaja (toetaja ja suunaja), õpetaja (lapse ja vanema harimine). Lapsevanemate kaasamisel saavutab parimaid tulemusi siis, kui lapsevanem ja õpetaja on võrdsed partnerid. Probleemidega tegelemisel on oluline, et ei jääks üksi. Parimate lahenduste leidmiseks tasuks kaasata erinevaid inimesi, rääkige teema (probleem) detailselt läbi. Olulisel kohal on ka vanemlike oskuste õpetamine nt lastevanemate treeningprogrammidesse suunamine. Muutes vanemate suhtlust ja käitumist lastega, saab suurendada lapse positiivset käitumist ja vähendada negatiivset. Vanem ei suuda lapse vajadusi rahuldada, kui ta ei saa hakkama oma stressi ja isiklike probleemidega. Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamisel on olulisel kohal lapsele mänguoskuste õpetamine: •Aitab luua sooje suhteid – loob positiivsete tunnete tagala •Saab õpetada suhtlemiseks ja tunnete väljendamiseks olulist sõnavara •Läbi mängu saab õppida probleeme lahendama •Laps saab tunda ennast väärtuslikuna Lastega mängides tuleks kiita ja julgustada lapse loovust ja ideid. Mängides peaks täiskasvanu olema tähelepanelik ja tunnustav ning ohjeldama oma soovi liiga palju abistada. Last ei tohiks kritiseerida, vaid tuleks julgustada teda probleeme lahendama. Oluline on, et mängust tunneksid mõlemad pooled rõõmu, naerata siiralt lapsele. Last tuleks tunnustada vaikse mängu eest. Olulisel kohal on laste kiitmine. Tähtis on märgata lapse sobivat käitumist ning selle eest jagada lapsele kiitust, ei tasu oodata perfektset käitumist. Kiitmine peaks olema eriilmeline ja läbimõeldud. Last tuleks läbi mudeldamise õpetada ka ennast ise kiitma. Soovitud käitumise eest tuleks anda lapsele tagasisidet (tasustada nt kiitusega) kohe, mitte oodata, et küll ma hiljem talle annan positiivset tagasisidet. Lapse kiitmine on üks parimaid viise käitumise parendamiseks. Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamise on olulisel kohal MÄNGULINE LÄHENEMINE, PAINDLIKKUS JA LOOVUS. Koolituse teises osas jätkasime eelmisel korral pooleli jäänud juhtumite analüüsidega. 17. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis “Iga lapse jaoks on võti” viies koolituspäev, koolitajaks Mari-Liis Kaldoja PhD.
Viienda õppepäeva teema: Lapseea impulsiivsuse seosed aju küpsemisega, õpetaja võimalused sekkumiseks. Päev oli jaotatud kaheks osaks: esmalt teoreetiline pool ja hiljem juhtumianalüüside arutelu. Lapse impulsiivsusest rääkimisel on oluline mõelda pidurdusprotsesside arengule, kuidas see mõjutab toimetulekut ühiskonnas ning kuidas saab pidurdusprotsesside arengut toetada. 21.sajandi vajalikud oskused: · Distsipliin ja püsivus (tahtejõud) · Töömälu (võime hoida infot enda peas) · Loovus ja paindlikkus · Enesekontroll (oskus oma emotsioone reguleerida) Raamatusoovitus: Vahukommikatse, miks enesekontroll on edu mootoriks (Walter Mischel) Kuidas enesekontrolli arengut toetada? · Õpetada enesekontrolli oskusi läbi mudeldamise, nii et õpitud oskusi oleks võimalik ka igapäevaelus kasutada ja rakendada (Mudelda ilma emotsioonideta. Emotsioonide pealt ei ole võimalik rääkida ja lahendusi otsida) · Jälgi ja tunneta lapse/noore edusamme · Paku lapsele toetavat ning sooja keskkonda, kus eksimused ja vead on osa pidevast õppimisest · Muuda last ümbritsevat keskkonda nii, et see toetaks enesekontrolli ja pidurdusprotsesside jätkuvat arengut. · Leebe ja empaatiline lähenemine tunnetest rääkimisel: mulle tundub, et sa…; kui ma eksisin, siis paranda mind; ma sooviksin midagi öelda, sa kuula mind tähelepanelikult ja pärast ütle oma arvamus… · Suurenda lapse emotsionaalset sõnavara ja teadlikkust tunnetest · Abista last emotsioonide märkamisel ja kirjeldamisel · Suurenda lapse motivatsiooni ja valmidust märgata teiste tundeid Soovitusi rahunemiseks: 1) Pane käsi kõhule ja võta hetkeks aeg maha 2) Rahune 3) Loe 3ni 4) Selgita välja, mis sind vihastas? Milles on probleem? 5) Mõtle, kuidas seda lahendada Kokkuvõtteks, laste ja noorte enesekontrolli ja pidurdusprotsesside arengu toetamisel saavad kõik täiskasvanud midagi ära teha. 09. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis “Iga lapse jaoks on võti” neljas koolituspäev, koolitajateks Mari-Liis Kaldoja PhD ja Katrin Poom-Valickis PhD.
Päev algas lastega töötavate spetsialistide vaimse tervise hoidmise teemadega (Mari-Liis Kaldoja PhD). Esmalt täitsime emotsionaalse enesetunde hindamise küsimustiku EE2 . Praegusel äreval ajal on üheks „võtmeks“ oskus toime tulla enda ärevuse ja stressiga ning märgata ja toetada kolleege. Häid abistavaid materjale leiab ka http://www.peasi.ee lehelt. Seejärel otsisime üheskoos vastuseid küsimustele:
Väikelapse arengu mõistmisel on oluline teada milline on lapse:
Päeva teise poole teemaks oli, kuidas rühmas läbi viia tegevusuuringut (koolitaja Katrin Poom-Valickis PhD). Tegevusuuring on praktiku uurimus, mille eesmärgiks on lahenduste leidmine igapäevatöö probleemidele või uute praktikate testimine, selleks, et õpetajana kasvada ning oma õpetamistegevust arendada. Tegevusuuring saab alguse praktika analüüsist ja küsimuste küsimisest oma tegevuste kohta. Seejärel toimub vajalike sekkumistegevuste kavandamine ning nende sekkumiste mõju hindamiseks andmete kogumine. Tegevusuuring on loomult tsükliline. See koosneb diagnoosimise, planeerimise, rakendamise ja hindamise etappidest. Tegevusuuringu läbiviimine eeldab õpetajalt uurimuslikku suhtumist oma töösse, kus pidevalt analüüsitakse, mida üks või teine kogemus andis, mida sellest on õppida ja kuidas seda saab õpetamise arendamisel kasutada. |
pROJEKTIS OSALEJADTallinna Lasteaed Sipsik ARHIIV
May 2021
|