30. märtsil, oma kaheksandal koolituspäeval, jätkasime eelmise loengu teemaga „Pere lapse arengukeskkonnana“. Koolitajaks taaskord Lii Lilleoja, MA, eripedagoogika lektor ja pereterapeut.
Loengu alguses said kõik osalejad avaldada eelmisel kohtumisel tekkinud mõtteid ja küsimusi. Toodi isiklikke näiteid, seda tehti nii õpetaja kui lapsevanema vaatenurgast. Perekonna tähtsus lapse käitumise ja arengu suunamisel on oluline. Järgnes rühmatöö, kus iga grupp pidi leidma kolm sarnasust ja kolm erinevust isikllikes genogrammides. Loeng jätkus järgmiste teemadega:
0 Comments
Meie ühises projektis "Iga lapse jaoks on võti" on sisse kirjutatud lisaks Tallinna Ülikooli poolt läbiviidavatele koolitustele ka kogemuste jagamiseks ning üksteise jõustamiseks arendustegevused (7x) lasteaedades kohapeal. Kuna 11.03.2021 kehtima hakanud olukorrale Vabariigis ei ole ilmselt lähiajal ikkagi võimalik erinevates lasteaedades kohapeal kohtuda, siis on viimane aeg alustada kovisioonidega ja seda Zoom keskkonda kasutades. Kõigest sellest vestlemiseks osalesime Zoomis teisipäeval, 23.03 kell 13.30 - 14.30. Kõikidel koolitusel osalejatel avanes suurepärane praktiline võimalus oma lasteaedades “tähelapsed” kaardistada ja rakendada koolitustel saadud teoreetilisi lähtekohti praktilise eluga nt. osaoskuste lapse arengu erisused lahti mõtestada koos meeskonnaga Kõik meeskonnad tõid välja, et kuigi koolituse läbijad on meeskondadest – 3 liiget, siis mõjuulatus lasteaedadele on kordades suurem, sest tihtilugu on kaasatud kogu meeskond. Tunnustati isnpireerivate ja professionaalsete lektorite valikut, eraldi toodi välja TLÜ õppejõude L. Lilleoja, M. L. Kaldoja, A. Shults’i läbi viidud loenguid, mis aitasid mõista eri-ilmelisi lapsi ning nende poolsed elulised näited kutsusid kaasa mõtlema ning andsid olukordadele tihtipeale täiesti uue vaatenurga või perspektiivi. Samuti kiideti TLÜ õppekorralduse köögipoolt ja I.Birjukova tegevust, kes on eriolukorras õppetöö korraldamisel kui elav näide muutunud õpiruumi MÕK’i praktiseerijana, et kuidas kohaneda ja siiski kõik EU fondi bürokraatiast lähtuvalt nõuetekohaselt sooritada ja allkirjastada, kas kontaktõppe formaat või distantsõppe valik, kas Teamsis või Zoomis jne jne. Irina on kõiges selles navigeerimisega koos õppejõudude ja õppegrupiga koos suurepäraselt toime tulnud - respect! Koolitusel osalejatele on praktilised mõju muutused tänaseks juba nähtavad. Meeskonnad tõid välja paranenud suhteid peredega, paranenud on toimetulek lastega kontakt-tegevuste elluviimisel ja õpetaja või juhi oskused meeskonnaliikmete ja sidusgruppide kaasamisel, et abi ja oskused jõuaksid tõesti iga lapseni. Edasised arendustegevused seotult koolitusega on – 2,5 kuud keskendume kolleegide omavahelisele suhtlemisele ja kovisioonile: grupijuhtideks Piret Lind, Carmen Soo, Signe Tamm. Senini ühtne 21 liikmeline õpigrupp jaotatakse kolmeks rühmaks nii, et igast lasteaiast osaleb igas grupis 1 liige. Esialgu on siis grupi juhtideks eelpool nimetatud persoonid ja ilmselt, kui oleme piisavalt jõudnud kovisiooni praktiseerida siis viimastel kovisioonidel saavad kätt harjutada soovi korral ka õppejuhid. Ühtsed lepped edaspidiseks on, et iga kovisioonil osaleja allkirjastab samal päeval oma osalemise Carmeni poolt saadetud failil digitaalselt ja osaleb zoomis kovisioonil oma täisnime ja kaamera pildiga. Grupi kooslused on kõikidele osalejatele nähtavad Carmeni poolt saadetud esitlusest, kus on ka eelpool kajastatu siis veelkord kokkuvõtlikult kõigile nähtav - iga_lapse_jaoks_on_võti_arendustegevused.pptx Kovisiooniks ettevalmistavad tegevused oleks juhtumi kirjapanemine aktuaalsel teemal, mis vajaks nüüd ja kohe sekkumist ja head nõu… Kuna meie aja-aken on vaid 1,5 tundi, oleks hea, kui aktuaalsed juhtumid oleksid saadetud eelnevalt grupijuhile – n.-ö lühilugu. Kovisioonide tulemuslikkuse tagavad:
11. märtsil toimus Zoom keskkonna vahendusel “Iga lapse jaoks on võti” seitsmes koolituspäev, koolitajaks Lii Lilleoja, MA, eripedagoogika lektor ja pereterapeut. Seitsmenda õppepäeva teema: Pere lapse arengukeskkonnana. Perekond lapse arengukeskkonnana
4. märtsil toimus taaskord Zoom keskkonna vahendusel “Iga lapse jaoks on võti” kuues koolituspäev, koolitajaks Mari-Liis Kaldoja PhD.
Kuuenda õppepäeva teema: Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamine Koolituspäeva esimesel poolel andis õppejõud ülevaate erinevatest sekkumise võimalustest ja spetsialisti (õpetaja) erinevatest rollidest: diagnostik (probleemide kaardistaja), nõustaja (toetaja ja suunaja), õpetaja (lapse ja vanema harimine). Lapsevanemate kaasamisel saavutab parimaid tulemusi siis, kui lapsevanem ja õpetaja on võrdsed partnerid. Probleemidega tegelemisel on oluline, et ei jääks üksi. Parimate lahenduste leidmiseks tasuks kaasata erinevaid inimesi, rääkige teema (probleem) detailselt läbi. Olulisel kohal on ka vanemlike oskuste õpetamine nt lastevanemate treeningprogrammidesse suunamine. Muutes vanemate suhtlust ja käitumist lastega, saab suurendada lapse positiivset käitumist ja vähendada negatiivset. Vanem ei suuda lapse vajadusi rahuldada, kui ta ei saa hakkama oma stressi ja isiklike probleemidega. Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamisel on olulisel kohal lapsele mänguoskuste õpetamine: •Aitab luua sooje suhteid – loob positiivsete tunnete tagala •Saab õpetada suhtlemiseks ja tunnete väljendamiseks olulist sõnavara •Läbi mängu saab õppida probleeme lahendama •Laps saab tunda ennast väärtuslikuna Lastega mängides tuleks kiita ja julgustada lapse loovust ja ideid. Mängides peaks täiskasvanu olema tähelepanelik ja tunnustav ning ohjeldama oma soovi liiga palju abistada. Last ei tohiks kritiseerida, vaid tuleks julgustada teda probleeme lahendama. Oluline on, et mängust tunneksid mõlemad pooled rõõmu, naerata siiralt lapsele. Last tuleks tunnustada vaikse mängu eest. Olulisel kohal on laste kiitmine. Tähtis on märgata lapse sobivat käitumist ning selle eest jagada lapsele kiitust, ei tasu oodata perfektset käitumist. Kiitmine peaks olema eriilmeline ja läbimõeldud. Last tuleks läbi mudeldamise õpetada ka ennast ise kiitma. Soovitud käitumise eest tuleks anda lapsele tagasisidet (tasustada nt kiitusega) kohe, mitte oodata, et küll ma hiljem talle annan positiivset tagasisidet. Lapse kiitmine on üks parimaid viise käitumise parendamiseks. Lapse sotsiaal-kognitiivse arengu toetamise on olulisel kohal MÄNGULINE LÄHENEMINE, PAINDLIKKUS JA LOOVUS. Koolituse teises osas jätkasime eelmisel korral pooleli jäänud juhtumite analüüsidega. |
pROJEKTIS OSALEJADTallinna Lasteaed Sipsik ARHIIV
May 2021
|