10. õppepäev toimus 28. aprillil Zoomis. Koolitaja Kaia Lainolaga arutlesime kuidas tugevate tunnetega hakkama saada. Kui eelmisel õppepäeval keskendusime abistamisele, siis seekord kehtestamisele.
Loengus saime teada, et emotsioon kestab ainult 3-13 sekundit ja seejärel vaibub. Seda juhul, kui ise ei stimuleeri emotsiooni erinevate meetoditega. Oma mõtete, lugudega võime tuua ise emotsioonid esile. Tegelikult piisabki kui lihtsalt 3-13 sekundit üle elada. Samas aitab ka see, kui märkame, nimetame ja aktsepteerime tunnet. Kui mõistame, kuivõrd tähtis on emotsioonidele täpsed nimetused anda. Õigesti nimetatud emotsioonid annavad meile kasulikku infot. Need võivad öelda, millise olukorraga tegelda ja millist vältida. Nad võivad olla meie jaoks kui majakad aidates selgitada millest me kõige rohkem hoolime. Samuti võivad nad meid motiveerida positiivseid muutusi ette võtma. Kui me ei püüa häirivaid tundeid elimineerida ega summutada, võivad nad meile väärtuslikke õppetunde anda. Emotsioonide juhtimisega on raskusi lastel. Neile tuleb varakult õpetada tundesõnavara, et nad õpiksid tunnetega toime tulema, õpiksid tundeid nimetama ja aktsepteerima. Kui mõni laps on tundlikum ebamugavuste suhtes siis võivad tema tunded olla intensiivsemad. Kui laps käitub halvasti, siis ta ei oska teisiti. Õpetaja aga peab jälgima kas ta käitub oma tunnetest juhituna või ta aitab lastel tundeid juhtida. Kui meil on probleemid, siis on vaja väljendada ennast, kellelegi, kes hoiab ruumi meie emotsioonidele, me vajame kuulajat, emotsioonide hoidjat. Emotsionaalsetena ei suuda me üle võtta kuulaja rolli ja pakkuda abi teistele. Koolitusel õppisime 4-osalise mina-teate väljendamist (M. Mckay)
Mina -teated on vabad teise inimese kohta käivatest tõlgendustest ja aitavad seeläbi kaasa siirastele ja avatud soojadele suhetele 4- osalist mina-teate väljendamist harjutasime kahestes meeskondades.
0 Comments
Projekti „Iga lapse jaoks on võti“ 9-s õppepäev toimus 7. aprillil Zoomis. Lektor Kaia Lainola rääkis meile tõhusa suhtlemise ABC-st. Erilist rõhku pöörati heale koostööle ja suhtlemisele lastevanematega.
Aeg-ajalt tundub meile, et mõne inimesega sujub koostöö ja suhtlus raskelt ja teisega jälle lihtsalt. Millest see oleneb? Väga palju oleneb see meie endi kuulamisoskusest. Kui sa tahad, et sind mõistetaks, siis kuula! Rühmatöödes arutlesime, mis annab tunde, et oleme kuuldud? Millised on olnud hetked, kui oleme tundnud, et meid on kuulatud. R. Bolton jagab kuulamisoskused kolmeks rühmaks 1.Tähelepanu väljendamise oskused
3.Peegeldamisoskused
Kuulamine on üks siiramaid tunnustamise viise, mida teise inimese suhtes teha saab. See annab edasi sõnumit - sa oled oluline, sinu mõtted loevad. Harjutasime ka paaris ümbersõnastamist. Paljud veendusid, et peegeldamine vajab harjutamist. Olles dialoogis kuulaja rollis, võime unustada tunnete ja tähenduste peegeldamise. Neljapäeval, 1. aprillil toimus Zoom keskkonnas meie ühine kovisioon, mille läbiviimise aluseks ja raamiks oli Signe Vesso poolt koostatud kovisiooni baasmudel. Kovisoonid viidi läbi kolmes grupis ja sessioonijuhtidena osalesid Piret Lind, Signe Tamm ja Carmen Soo. Kovisiooni tarbeks jagas iga grupiliige eelnevalt ühte juhtumit, mis oli/on täna aktuaalne ja päevakorras. Lahenduskeskne protsess, mille käigus oli võimalik kõikidel grupiliikmetel erievate lahenduste üle arutleda ja juhtumi omanikule võimalusi pakkuda, oli osalejate jaoks väärtuslik kogemus, mida igapäevases töös on võimalik rakendada saab iga lapse arengu toetamiseks. 13.04.21 leidis aset taaskord kovisioon kõikidele projektis "Iga lapse jaoks on võti" osalejatele. Seekordsel kohtumisel keskenduti olulistel teemadel: koostöö peredega, laste omavahelised suhted, laste agressiivne käitumine ning meeskonnatöö rühmas. |
pROJEKTIS OSALEJADTallinna Lasteaed Sipsik ARHIIV
May 2021
|