26. jaanuaril toimus Zoom keskkonna vahendusel projekti „Iga lapse jaoks on võti“ kolmas õppepäev, koolitajaks Astra Schults, PhD Kolmanda õppepäeva teemad: Sotsiaalsete oskuste toetamine lastekollektiivis. Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste areng eelkoolieas. Pöörates tähelepanu õpetaja rollile lapse sotsiaal-emotsionaalsete oskuste kujunemise toetamisel, sõnastasime ühiselt, Google Jamboardi võimalusi kasutades, üldised ja alaoskused. Sellist mõtlemisviisi harjutades saab õpetaja üles leida hierarhiad ja seejärel analüüsida, millise alaoskuse omandamisega laps toetust vajab, läbi milliste alaoskuste arendada üldoskusi ning millise muudatuse saaks õpetaja lasteaia keskkonnas teha, et toetada lapse sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut. Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste olulisus (Merrell & Gimpel, 1998):
Olulise tähtsusega sotsiaal-emotsionaalsete oskuste omandamisel on lapse temperament (ROTHBART, 2011):
Seejärel peatusime pikemalt põhiemotsioonidel, nende kujunemisel ja reguleerimisel. Tuletasime meelde, et RÕÕM on üks esmastest tunde väljendustest, VIHA on teine põhiemotsioon, KURBUS kolmas ja HIRM neljas põhiemotsioon, mis kujuneb varakult. Põhiemotsioonidest hiljem tekivad eneseteadlikud tunded:
0 Comments
Projekti „Iga lapse jaoks on võti“ teine õppepäev toimus 14. jaanuaril Zoomis, koolitajaks Astra Schults, PhD
Teise õppepäeva teemad: Sotsiaal-emotsionaalne areng eelkooliealistel lastel. Sotsiaalsete oskuste toetamine laste kollektiivis. Emotsioonide reguleerimise oskuste toetamine laste kollektiivis, emotsionaalse arengu seosed aju küpsemisega. Alustuseks uurisime haridussõnastikku. Saime muuhulgas teada, et sotsiaalse pädevuse moodustavad sotsiaalsed oskused, hoiakud ja tõekspidamised, mis võimaldavad tulemuslikult toimida sotsiaalsetes suhetes ühiskonna- ja tööelus. Sotsiaalsed oskused on oskused, mida inimene vajab teistega suhtlemiseks ja teiste mõjutamiseks. Lasteaias on tegemist sotsiaalsete oskuste kujundamisega, mitte pädevusega, mis kujuneb alles põhikoolis. Sotsiaalne areng on sotsiaalsete oskuste ja omaduste areng, arenev võime tajuda inimesi, nende eripära ja vajadusi, luua sidemeid üksikisikute ja rühmadega, käituda teisi arvestades, ent ennast kahjustamata ja emotsionaalne areng on nn tundmuslik areng. Sotsiaalsete oskuste omandamine toimub sotsiaalse õppimise teel s.o vaatlus, jäljendamine, harjutamine, tagasiside ning omandaja ja keskkonna vastasmõjul ning sõltub kolmest aspektist: eakaaslaste heakskiit; käitumine, mis suurendab tasu ja vähendab karistuse tõenäosust; kohasus ehk viib soovitava tulemuseni (Gresham, 1986). Vastuse küsimusele, kuidas kutsuda esile käitumise muutust, saime mitmete teooriate abil:
Samavõrd tähtsad on emotsioonid sotsiaalse infotöötluse mudelis (Lemerise & Arsenio, 2000) Teise õppepäeva kodune ülesanne: Kirjeldada oma lasteaia meeskonnaga kursuse jooksul analüüsimiseks valitud lapse sotsiaal-emotsionaalseid oskusi lähtudes nii lapsest, keskkonnast (sh olukordadest) kui ka loengus käsitletud teooriatest ja mudelitest. Hinnanguvabas ja neutraalses kirjelduses lähtuda lapse õnnestumisest ja sellest, millega ta veel toime ei tule. Projekti „Iga lapse jaoks on võti“ esimene õppepäev toimus 13. jaanuaril Zoomis, koolitajaks Katrin Poom-Valickis, PhD Päeva esimeses osas vaatasime üle ühised kokkulepped:
Alagruppides arutasime, kuivõrd on uuringud, teaduspõhised teadmised meie igapäevaste tegevuste aluseks? Uurimuslik lähenemine oma töösse saab alguse laste arengu ja õppimise ning oma töö pidevast analüüsist. Tegevusuuringu etapid: Diagnoosi – planeeri – tee – hinda ning võta selleks teadlikult aega. Alagruppides jagasime igaüks kogemust mõeldes õpetajatena oma rühma lastele ja igapäevasele praktikale rühmaruumis või mõeldes juhtidena, kuidas organisatsioonis toetame õpetajaid ja sedakaudu teistest erinevate laste toimetulekut ja arengut. Päeva teise poole teemadeks olid: Õpetaja arengut toetav mõtteviis kui muutuste eeldus. Ülesanne sisendi kogumiseks. Lapse vaatlus. Õpikogukondade loomine. Katsetasime ka väikese ülesande täitmist eDidaktikumis. Selleks pidime looma endale konto, liituma grupiga ja sisestama vastuse. Õhinapõhist tegutsemist jätkus mitmeks tunniks, oli kaasahaarav õppimine. Esimese õppepäeva kodunes ülesanne: Toetudes loengus läbiviidud enda praktika analüüsile, eDidaktikumis kirjeldada ja analüüsida probleemi/küsimust, mida lahendada. Õpetajad analüüsivad ja seavad eesmärgi enda rühmaruumis toimuva kohta, juhid analüüsivad tegevusi organisatsiooni tasemel, mis toetavad õpetajate toimetulekut tuge vajavate lastega. |
pROJEKTIS OSALEJADTallinna Lasteaed Sipsik ARHIIV
May 2021
|